Neljapäeva öösel vastu reedet sattusin õe halva enesetunde tõttu traumapunkti ehk Tallinna Regionaalhaiglasse . Muidugi sain sellest vapustava kogemuse , läheks ju teinekordki kohe kindlasti tagasi , eriti kui on tööl sama kollektiiv . Kõige pealt siis saabudes , läks mu õde registratuuri , kus isegi suremise korral saadetakse Sind võtma järjekorra numbrit , no milleks ?!?!?!??! me olime ainukesed seal ning ka siiis ta pidi vajutama seda nuppu ning kuulama tilinat , mille järel võis ta minna ja kurta oma muret . Peale kurtmist võeti ta vastu , medõde küsis , et kelle juurde ta mu õe saadab, registratuurist öeldi sellise arsti nimi , keda täna isegi tööl polnud ... suhteliselt mõnsa . Kuulsime kuidas mu õega juttu räägiti ning seadsime end emaga mugavalt ooteruumi toolidele kanal 2'st tulevat sarja vaatama . Järsku jooksis üks mees( arst) uksest sisse , ilmselgelt oli ta tulnud kodust ning välja kutsutud , kui endast paremale registratuuri poole vaatasime , nägime , kuidas haiglasse mingi a'la salakäigu juurde sõitis üks must auto ning välja astus roosas kostüümis presidendi proua isiklikult . Peale seda muidugi sulgeti kõik uksed ning registratuuri tädikesel oli ju nii põnev , et unustas isegi oma tööd tegemast. Samal ajal , kui Pr. Evelin Ilves saabus , jõudis eesuksest kohale üks parimates aastates noormees , kes oli endale tekitanud kuidagi mürgise kurvikeerajaga haava ning küsis , kas seda peaks arstile näitama või puhastama , sest et see on suhteliselt kole . Selle peale muidugi kästi tal kõige pealt number võtta ning siis öeldi talle ilusasti " Sellise asjaga tulge hommikul tagasi !!! " Kindlasti oleks võinud ju väikese asepti tilga sinna peale lasta ja mehe rahuliku südamega koju lasta , aga no ei presidendi vaatamine on ju tähtsam kui mingi tolguse käsi . Samal ajal , kui mina istusin , paar pisarat poetasin ja quadrapop'i mängisin ja rekordeid purustasin , nägin ma päris tihti endast mööduvaid kahte töötajat ( arvatavasti madalama kohapeal valveõed vms.) Ma istusin seal kõige rohkem 1,5h ja selle aja jooksul nad rohkem suitsetasid , kui tegid tööd . Ka kaks turvameest kõndisid suhteliselt tihti mööda , korra käisid suitsul , hiljem tulid ning üks nendest hakkas juttu puhuma registratuuri tädikesega ( lühike , üle 40 , mitte just kõige kõhnem , luupidega ) ning teine istus minust natukese kaugemale telekat vaatama . Järgmisena saabus üks vene rahvusest naine , kes tuli vist juba teist korda ning kilekotti oli kaasa pakitud ka paar asja , vist lootis haiglasse jääda . Ka mees oli kaasas , kes hiljem talle autost veepudeli tõi . Naine istus suurest murest kohe registratuuri tädikese juurde ning ulatas talle kollaselehe , arvatavasti haigusloo . Selle peale muidugi öeldi ju talle , et ta peab numbri võtma , õnneks oli läheduses turvamees , kes tegi ise selle lahke liigutuse ning tõi naisele numbri. Esimeseks lauseks muidugi oli , et te võite hommikul tagasi tulla , et pole hullu midagi ( seda ütles muidugi registratuuri tädike , kes vist tahtis rohkem kas presidendi prouat vaatama minna või kiilakast pika turvamehega semmida) .
See oli kohutav , mõtlesin ja köhisin kopse välja ning mängisin oma telefoni akut tühjemaks . Vaatasin ka vahepeal kella , sest et ainult 3 tundi on ju tasuta parkimine . Saabusime 1:45 , õnneks oli veel aega, sest et kell oli umbes 2:15 . Lõpuks tuli üks väiksem halli peaga tädike , kes küsis , kas keegi ootab Helina Adosoni.. Tema jäi haiglasse tuttu , meie võisime ära tulla , mul oli hea meel , sest et temal on kõigest stress ja mina ei pea enam kannatama haigla lõhna .
Eestima uhkuse ja kõik muud auhinnad annaksin ma just sellele haiglale , eriauhing läheb registratuuri ,sest et sa ei pea isegi arsti juurde minema , kui sulle öeldakse , et võid hommikul tagasi tull a, pole sul häda midagi :) Palju edu haigetele ! Ma tunnen oma kallile Sten-Marek Melnikule ka praegu sügavalt kaasa , kes mandlite pärast seal peab olema .
xoxo
No comments:
Post a Comment