***

Umbes nädal tagasi hakkasin uuesti suhtlema ühe tuttavaga,sest mõtlesin,et suhteid soojendada poleks paha idee ning võiks tuua veidikene muutusi oma ellu.
Kõik lõpes aga sellega,et mulle tulistati kõik ette - kuidas ma olen ära hellitatud,ei oska inimesi väärtustada ning olen maailma halvim sõbranna.
Hakkasin siis mõtlema ja mõtlesin,mis ma mõtlesin,aga kokku mõtlesin.
Ilmselgelt kui ma käin täiskohaga tööl ning trennis,ei jõua ma kõikidega igapäev kokku saada. See ei tähendaks seda,et ma teie peale ei mõtleks või ma teist vähem hooliks.
Samuti,kui ma tujutsen ja paugun,siis olgem ausad,et kõikidel on oma tõusud-mõõnad,mille ajal ei seata erilist tähelepanu suuvärgile ning tujudele. Ma üritan kõigest väest olla teile suurepärane sõbranna,aga kui te minust ja minu vahel esinevatest tujudest aru ei saa,siis bitches please, teil ei ole kohta minu elus !


***

Nüüd ka natukene muud juttu. Vahepeal olen olnud ilmselgelt jälle töönarkomaan. Samuti vajab mainimist,et lõpuks ometi on mu kullakallis Bita saanud 18!
Endiselt ei jaksa ära oodata Pärnut ja mingil määral tahaks juba kooli,sest siiski viimane aasta lessgo.
Samuti on edaspidiseks nii palju plaane- loodan,et leian kellegi,kes on nõus minuga tulema Rootsi ning millalgi tahaks jõuda ka kindlasti Avinurme + veel 100plaani.

Tänaseks tänan tähelepanu eest!


Cheers